ärge laske end petta sellest et see on sci-fi see on lihtsalt mu lemmikžanr “inimesed tubades rääkimas”
see ja “düün” on mu lemmikraamatud
kirjutan midagi selle monstrumi kohta kui uuesti loen
tobedus kaks astmes kaheksale miljonile astmes miinus lõpmatusele
õnneks nende kõikide suurepäraselt juustuste naljade vahel (ja sees) peitub päriselt väikseid ja suuri elulisi killukesi, mis nii muigama kui ka mõttesse vajuma panevad
ilmselt on vaja see teine raamat ka ette võtta, las ootab riiulil oma hetke
igatahes väga vajalik lugemine peale Dostojevskit
aga nüüd mingit vaheldust jälle vaja
eks näis
